Halupuumeistritel on võimalus saabuval laupäeval taas üksteisest mõõtu võtta - Tartus toimuvad juba kolmandat korda Eesti Meistrivõistlused Puuteotriatlonis. Neljaliikmelised võistkonnad asuvad võistlustulle keskpäeval Raekoja platsil. Võidab see, kes etteantud aja jooksul jõuab saagida, lõhkuda ja laduda kõige rohkem halupuid.

Osalema võivad tulla kõik huvilised. Võistkonnas on neli liiget, nende seas vähemalt üks naine.

Korraga võistleb kaks võistkonda. Võistkondade paarid loositakse. Kes sama ajaga rohkem puid teeb, pääseb järgmisesse vooru. Saed-kirved on korraldajate poolt. Lubatud on ka oma varustuse kasutamine.

Võistluse ajakava:

11.30 võistkondade registreerimine-instrueerimine,
12.00 Eesti III Meistrivõistlused Puuteotriatlonis
15.00 autasustamine

Auhinnalaua katavad RMK, Stokker, A. Le Coq ja Lodjaselts.

Varasematel aastatel on võidukarika koju viinud setode esindus ja Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku puitehitise eriala tudengid.

Puuteotriatloni eesmärgiks on elavdada käsitsi halupuude tegemise traditsiooni, mis on üheaegselt nii tervislik, kasulik kui ka keskkonnasõbralik tegevus.

Võistluse korraldamist toetab KIK, puiduga varustab RMK, tööriistad toob Stokker.

 

Täiendav teave: Henry Timusk

MTÜ Emajõe Lodjaselts
tel 51 47 678

Peipsi lodi oli spetsiaalselt Peipsi ja Emajõe piirkonna tingimustele kohandatud ajalooline kaubalaevatüüp. Viimased ilma purjedeta ja mastideta aurulaevaga pukseeritavad lodjad (paarkad e. pargased) liikusid Emajõel veel peale viimast sõda. Tänaseks pole säilinud mitte ühtegi Peipsi lotja.

2006 aasta 29. aprillil täitus kõikide lodjasõprade pikaajaline unistus ning Emajõele lasti peale poole sajandi pikkust pausi esimene lodi, mis sai nimeks "Jõmmu". Lodi "Jõmmu" koos pisemate lootsikute-paatidega ootab külalisi Ujula tn 98 asuvas sadamas.

Emajõe lodjaseltsi järgmiseks eesmärgiks on ehitada Emajõe kaldale multifunktsionaalne Jõekeskus, kus jätkata ajalooliste siseveesõidukite näidisehitamist, uurida ja eksponeerida Eesti siseveeteid ja nende ajalugu ning tutvustada laevaehitusega seotud pärandkäsitööd sepistamisest purjemeisterdamiseni.