2008. aasta maikuus algas Väikeses Lodjakojas 11 m pikkuse viikingilaeva ehitus. Kõik huvilised võisid oma silmaga kaeda, kuidas enam kui 1000 aastat tagasi laevaehitus käis. 

Lodjaseltsil on unistus taasehitada kõikide puulaevatüüpide esindajad, mis aegade algusest Emajõel ja Peipsil seilanud. Kuigi viikingilaevu siinkandis leitud ei ole, võib siiski arvata, et nad ei olnud viikingite õitseajal Emajõel ja Peipsil sugugi haruldased - on ju järve lõunarannikul asuv Irboskagi Vene alade vanimaid linnu ja kunagine viikingite kants. 

Turma ehitamise alguseks ei olnud Eesti aladelt viikingilaevu veel leitud. Eeskujuks sai võetud Soome Lapuri leid, mille järgi Soomlased olid rekonstrueerinud Sotka nimelise laeva.

Viikingilaevade ehitusvõtteid on põhjalikult uuritud ja selle teemaga tutvuti nii Soomes kui Taanis Roskildes Viikingilaevamuuseumis. Seetõttu oli ka Turma puhul leiutamist vähem, kui lodja ehitamisel. Mis ei tähenda, et ehitamine ei oleks olnud põnev. Nagu viikingilaevade puhul tavaks, ehitati kõigepealt valmis plangutus ja seejärel sobitati sisse kaared.

Viikingilaevaehitust toetas EAS, Tartu linn ja Riigimetsa Majandamise Keskus. Lisaks Lodjaseltsi laevaehitusmeistritele lõi ehitusel kaasa ka arvukalt vabatahtlikke.

Turm lasti vette 6. juunil 2009 ja üsna kohe päras seda asus ta laulupeotuld Tartust mööda ajaloolisi siseveeteid mere poole kandma. Turm on kauni kuju ja muistse välimusega. Lisaks purjele ja aerudele liigutab laeva edasi hääletu elektrimootor.