Uue lodja hinnakiri asub siin.
Lodjakojas on valminud uus 23 m pikk ja 9 meetrit lai kahemastiline lodi, mis teeb nii piletisõite ja tellimusretki.
Lodja parda piirarv on 120 inimest aga 90 inimesega mahub mugavalt lodjalael lambanahkadel istuma. Raju ilma korral pakub varju suur ja avar trümm.
Pardal on kaks wc-d, ekraan ja projektor seminaride korraldamiseks.
Soovi korral saab juurde tellida toitlustust, giidi, pillimeest.
Suure Sume sai 2025 suvel külge linasest purjed, mille ehitust toetas Tartumaa Arendusselts!
"Peipsi purjeretkede käivitamine uue kahemastilise lodjaga"
Uus lodi Suur Sume valmis 2024. a. Tartumaa Arendusseltsi eraldatud LEADER-i toetusega valmisid ja paigaldati 2025. a suvel laevale ka mastid ja purjed, mis võimaldab alustada Suure Sume purjeretkedega Peipsile.
Mastide kõrgus on 21 m veepinnast. Maste saab tõsta ja langetada. Esimene raapuri on 170m2, tagumine kahvelpuri on 120 m2.
Projekti eesmärk on käivitada Emajõe alamjooksul ja Peipsil suure lodja purjereisid ja viia purjeretkedele ca 6000 reisijat aastas. Hooaja kestel on kavas teha ca 60 purjereisi Peipsile keskmise täitumusega 100 reisijat
sõidu kohta. Suure Sume purjeretkedest Peipsile saab osa ca 6000 külastajat aastas.
Lotjade ajaloost:
Emajõe-Peipsi lodjad olid unikaalsed puupurjekad, hansakogede sugulased, mida hakati siinsete vete jaoks ehitama 14. sajandil, kui Tartut ja Peipsit läbis rahvusvaheline transiit - hansakaubandus. Erinevalt hansakogedest, mis merel peagi moodsamate laevade vastu välja vahetati, kasutati lotje Peipsil ka pärast hansaaega kuni teise maailmasõjani. Need keskaegse ehitusviisiga laevad elasid Peipsil kokku üle 600 aasta nagu dinosaurused ligipääsmatul platool!
Vahepeal suri lodjandus Peipsil välja. 2006. a lasti Lodjaseltsi laevameistrite käe alt vette esimene taassündinud lodi - 12m pikk ja 7,5 m lai. Ta sai nimeks Jõmmu. Nüüdseks on Jõmmu sõidutanud Emajõel ja Peipsil rohkem kui Tartu linna täie reisijaid, sillutades teed uutele ja suurematele lotjadele.
Lodjaehitusele saab kaasa elada meie YouTube kanalis ja Instagrammis!
Reporteri klippi (2024 a) lodjaehitusest näeb SIIT
Terevisooni klippi (2023 a) lodjaehitusest näeb SIIT
Lodja vettelaskmist 30. aprillil kajastasid Reporter, ERR ja Tartu Postimees.
-2_medium.jpg)
Lodjakojas on valminud uus 23 m pikk ja 9 meetrit lai kahemastiline lodi, mis teeb nii piletisõite ja tellimusretki.
Lodja parda piirarv on 120 inimest aga 90 inimesega mahub mugavalt lodjalael lambanahkadel istuma. Raju ilma korral pakub varju suur ja avar trümm.
Pardal on kaks wc-d, ekraan ja projektor seminaride korraldamiseks.
Soovi korral saab juurde tellida toitlustust, giidi, pillimeest.
Suure Sume sai 2025 suvel külge linasest purjed, mille ehitust toetas Tartumaa Arendusselts!
"Peipsi purjeretkede käivitamine uue kahemastilise lodjaga"
Uus lodi Suur Sume valmis 2024. a. Tartumaa Arendusseltsi eraldatud LEADER-i toetusega valmisid ja paigaldati 2025. a suvel laevale ka mastid ja purjed, mis võimaldab alustada Suure Sume purjeretkedega Peipsile.
Mastide kõrgus on 21 m veepinnast. Maste saab tõsta ja langetada. Esimene raapuri on 170m2, tagumine kahvelpuri on 120 m2.
Projekti eesmärk on käivitada Emajõe alamjooksul ja Peipsil suure lodja purjereisid ja viia purjeretkedele ca 6000 reisijat aastas. Hooaja kestel on kavas teha ca 60 purjereisi Peipsile keskmise täitumusega 100 reisijat
sõidu kohta. Suure Sume purjeretkedest Peipsile saab osa ca 6000 külastajat aastas.
Lotjade ajaloost:
Emajõe-Peipsi lodjad olid unikaalsed puupurjekad, hansakogede sugulased, mida hakati siinsete vete jaoks ehitama 14. sajandil, kui Tartut ja Peipsit läbis rahvusvaheline transiit - hansakaubandus. Erinevalt hansakogedest, mis merel peagi moodsamate laevade vastu välja vahetati, kasutati lotje Peipsil ka pärast hansaaega kuni teise maailmasõjani. Need keskaegse ehitusviisiga laevad elasid Peipsil kokku üle 600 aasta nagu dinosaurused ligipääsmatul platool!
Vahepeal suri lodjandus Peipsil välja. 2006. a lasti Lodjaseltsi laevameistrite käe alt vette esimene taassündinud lodi - 12m pikk ja 7,5 m lai. Ta sai nimeks Jõmmu. Nüüdseks on Jõmmu sõidutanud Emajõel ja Peipsil rohkem kui Tartu linna täie reisijaid, sillutades teed uutele ja suurematele lotjadele.
Lodjaehitusele saab kaasa elada meie YouTube kanalis ja Instagrammis!
Reporteri klippi (2024 a) lodjaehitusest näeb SIIT
Terevisooni klippi (2023 a) lodjaehitusest näeb SIIT
Lodja vettelaskmist 30. aprillil kajastasid Reporter, ERR ja Tartu Postimees.
-2.jpg)
